pühapäev, 20. juuni 2010

Full Tilt Superleague finaal
















Tegelikult kujutasin ma ette, et saan siia kirjutada ühe eduloo sellest, kuidas korraliku summa võitsin ja endale vahva jaanipäeva kingituse tegin.
Aga...
Minu jaoks kestis see turniir täpselt 13 minutit.
Struktuur oli äärmiselt karm turbo sellise auhinnafondi jaoks: algstack 1500, 1. level blindid 15/30 ja levelite pikkus 10 minutit.
Sattusin siis 7-liikmelisse seltskonda esimeses lauas. Kohe hakkas agressiivsust üles näitama üks sakslane. Sisuliselt iga käsi tegi minraise. Korra üritasin KJs'ga talle vastu ka hakata, aga kui flop tuli vastupidiselt minu kaartidele üleni punane, siis tema cbeti peale loobusin. Nii ma seal vaikselt kuivasin kuni stack oli langenud 1150 peale.
Kätte oli jõudnud 2. level, blindid 20/40. Mina CO peal oma TT'ga.
Ees limp, sakslane jälle minraise 80 peale, 2 calli...mina mõtlen korraks ja tundsin, et see on õige hetk vähemalt üks flip ära võtta. Sakslane instacall oma 1700 stacki juures. Teised limparid foldisid.
Jõudsin korraks juba väga rõõmsaks saada, kui nägin, et tal käes 89s.
Aga kahjuks saabus väga ruttu flop 567... Ja nii see läbi saigi.
20. koht ja $50, ty! nh, sir!
Ma isegi ei osanud mingit viha või tilti tunda sel hetkel.
Ma olin lihtsalt kurb.
Turniir, milles oleks normaalse õnne puhul võinud kasvõi $2500 raha teenida, lõppes sama kiiresti kui algas :(

pühapäev, 13. juuni 2010

Tallinn, heategevus ja katkine buss

Alustama peab kolmapäevast. Olin parasjagu tööl ja kuna mul uus projekt käsil (õppimine ja keskendumine ja muu värk), siis peaaegu ehmatasin, kui telefon helises ja helistajaks oli TrioBeti pokkerimanager isiklikult. Teatas, et laupäeval on mul võimalus osaleda toredal 21 mängijaga LIVE turnal, mille auhinnaks võimalus annetada 10000 EEK mõnele fondile või asutusele, mis seda väga vajab. Lisaks präänikuna võimalus saada €4200 pakett Las Vegasesse. Ma olin kõigest sellest nii hämmingus, et ei osanud ei aa'd ega oo'd öelda. Ütlesin, et ma mõtlen ja annan teada (sic!). Aga nii kui olin toru ära pannud, plahvatas mõistus: "Mis mõttes ma mõtlen!" Helistasin kohe tagasi ja ütlesin, et loomulikult tahan osaleda. Niisiis. Reedel sai Dodgersiga asjad kokku lepitud, et laupäeva hommikul paneme tema autoga Tallinna poole teele. Mõeldud-tehtud. Sõit oli päris meeldiv, jutt jooksis. Enamasti küll pokkeri teemadel, aga vahele ka jutte jalgpallist, tööst, ülikoolist ja programmeerimisest. Veits enne 12 olime igatahes Olümpia hotellis kohal. Enamus osalejaid olid suhteliselt tundmatud näod minu jaoks. Lisaks paar Eesti kohalikku prominenti Mart Mardisalu, Toomas Vara ja Eesti Pokkeriliidu presidendi Marek Reinaasi näol.
Turna ise oli minu jaoks kole. Eks ma muidugi oli ise paras argpüks ka ja jätsin callimata seal, kus oleks pidanud. Minu jaoks võtmekäeks sai 3. levelil (blindid 75/150, stack ca. 8000 kandis, algstack oli 10000) olnud käsi, kus sain kätte BB pealt kätte KK. Kõik foldivad kuni button lükkab 300. Tõstan 700 peale, callib. Flop TJ4. Minult bet 700, tema raise 1400. Selle asemel, et vastane aeglaselt tühjaks teha, mina krt lükkan all-in. Mõtles, mis ta mõtles, aga foldis oma KJ ära. Läks natuke veel mööda ja mulle anti kätte AJs. Ees jälle standard bet 450, Mardisalu call, mina samuti call. Flop Axx. Mina check, algne bettija 200, Mardisalu raise 1000, minult call, algne agressor andis alla. Turn blank. Mardisalu seekord check. Minult bet 1500, insta call vastu. River Q. Ühtegi masti ega reavõimalust lauas polnud. Aga Mardisalu koheselt all-in (5700), mul 7900 veel alles. Mõtlen, mis ma mõtlen, aga kuna ei leidnud ühtegi kätt, mida beadiks, siis tuli fold ja näitasin oma AJ ette. Mardisalu oli härrasmees ja näitas ka: AQ. Nice hand, sir. Edasi tiksusin vaikselt niisama, kuni leidsin KT BB pealt. Ees minraise ja 2 calli, callin ka siis maha. Flop KT4, aga paraku kõik ruutud. Mina check, üks bet, teine reraise, mina fold. Turn ruutu äss. Kahekesi jäid nad siis möllama. Bet, call. Ja siis: river T! Ei saa nii sick olla! Algne agressor paneb siis poti-suuruse beti, vastane mõtleb ja callib. Callija näitab AK (ehk siis ilma ruututa). Bettija instamuck. Mis teha, kui ei oska õigel hetkel mittefoldida :) Edasi oli üks suur piin. Lõpu leidsin QJs'ga, mille callis maha AJ. Flopis kohe A. Kuigi turn oli T ja andis mulle isegi 4 outi, siis seda muidugi ei tulnud. Lohutuseks oli vähemalt see, et Dodgers kukkus minust veel varem välja :P Ja noh, vähemalt sain hulganisti kogemusi ja 50€ TrioBeti boonuskupong pole ka paha (selle said kõik osalejad).
Igatahes 16.40 olin bussijaamas, sooviga Tartusse tagasi saada. Aga ei käi need asjad nii lihtsalt midagi. Esiteks buss hilines, väljus lõpuks mingi 17:10. Aga ei jõudnud me veel Tallinnast väljagi, kui bussijuht teatas, et buss on katki ja nüüd sõidame kuskilt lennujaama taha ja võtame uue bussi. Nii siis tehtigi. Bussitäie inimeste liigutamine ühest bussist teise võttis muidugi oma aja, aga rahvas paistis päris rahulik ja põnevil olevat. Lõpuks siis saimegi kõik uude bussi ümber istutud ja kella kaheksaks olin kodulinnas tagasi.